Vastus küsimusele: Mida need lühendid auto juures tähendavad?

ABS (Anti- lock breaking system) - pidurite blokeerimisvastane süsteem.

Väldib järsul pidurdamisel rataste blokeerumist, mis aitab säilitada sõiduki juhitavust pidurdamisel ning vähendab pidurdusteekonda. Pidurdusteekond väheneb kuna liughõõrdetegur on seisuhõõrdetegurist väiksem.
ABS pidurdussüsteem jälgib elektrooniliselt rataste pöörlemissagedusi. Kui mõne ratta pöörlemissagedus väheneb teistest kiiremini (ratas hakkab blokeeruma), siis vähendatakse automaatselt pidurihüdraulika ventiiliga selle ratta pidurdusjõudu, kuni pöörlemissagedus uuesti kasvab.

ABS pidurdussüsteemiga juhitakse ka ESC toimimist ning ka veojõukontrolli TCS

EBD (Electronic brakeforce distribution) EBV (saksa k. Elektronischen Bremskraftverteilung) elektrooniline pidurdusjõu kontroll.

Töötab juba nõrgal pidurdamisel (rakendub enne ABS-i). Näiteks juhul, kui tagarattad hakkavad teistest rohkem libisema siis vähendatakse nende pidurdusrõhku. Hoiab tagarataste libisemise kuni 2% väiksemana. EBD hakkab tööle juba nõrgal pidurdamisel, enne, kui ABS rakendub. 

MSR (Motor Slip Regulation) mootori veomomendi regulaator.
Uuemat versiooni tähistatakse ka EBC (Electronic Brake Control).
Väldib sõiduki rataste blokeerumise gaasipedaali järsul vabastamisel. Kui juht libedal teel pidurdab mootoriga, siis MSR takistab võimalikku rataste libisemist. Juhul, kui süsteem tuvastab, et rataste libisemine ületab etteantud protsendi (10%-20%) suurendatakse mootori pöörlemissagedust. 

EDL (electronic differential lock) Elektrooniline diferentsiaali kontroll.
Tähistatakse ka EDS (saksa k. Elektronische Differenzialsperre).
EDL aitab libedal teel alustada liikumist. Sõidu alustamisel pidurdatakse kaapivat ratast. Vedava ratta kaapimisel hakatakse pumpama pidurivedelikku selle ratta pidurisse ja pöördemoment suunatakse läbi diferentsiaali teisele rattale. EDL - töötab ainult sõidu alustamisel. EDL väldib sõidu alustamisel rataste kaapimist. 

ASR (Anti-Slip Regulation) tähistatakse ka TCS (Traction Control System) – sõidu ajal sõiduki rataste kaapimist vältiv süsteem ehk veojõu kontroll. Kui vedav ratas hakkab kaapima, saab süsteem aru, et selle pöörlemiskiirus on erinev teistest ratastest. Seejärel olenevalt süsteemist kas pidurdatakse mõnda vedavat ratast või/ja  vähendatakse mootori jõudu (silinderhaaval pihusteid välja lülitades, elektroonilise gaasiklapi abil või pritsekoguse vähendamisega). ASR väldib sõidu ajal rataste kaapimist

BAS (Brake Assist System) – hädapidurduskorrektor

Tähistatakse ka EBA (Emergency brake assist), BA (brake assist),

HBA (Hydraulic Brake Assist System)

Hädapidurduse korrektori ülesanne on tekitada hädaolukorras, kui autojuht vajutab kiiresti piduripedaalile,  pidurisüsteemis kiire rõhutõus. Süsteem aktiveerub, kui pidurit vajutatakse väga kiiresti ja tugevalt ning auto kiirus on suurem etteantud väärtusest (nt suurem kui 7 km/h). Pidurisüsteemis hoitakse eraldi reservuaaris kõrge surve all pidurivedelikku. Hädapidurdusel suunatakse survestatud pidurivedelik süsteemi. See tagab süsteemis kõrge surve kohe piduripedaali vajutamise alguses, kui juht vajutab piduripedaali kiiresti. Süsteem tekitab võimalikult kiirest ABS-i rakendumiseelse olukorra. 

MBA (Mechanical Brake Assist) mehaaniline hädapidurduskorrektor.
Järsul ja tugeval piduripedaalivajutusel aktiveeritakse kiiresti mehaaniline lisapidurdusmehhanism. 

DRVBB (Dual Rate Vacuum Brake Boosters) MBA uuendatud versioon 

ESC (Electronic stability control) ehk elektrooniline stabiilsuse kontroll on Euroopa Autotootjate Ühenduse termin. Erinevad tootjad kasutavad stabiilsuskontrolli markeerimiseks erinevaid tähiseid, millest Euroopas tuntuim on Boschi loodud ESP® 

1995 aastal arendas Bosch välja FDR (vehicle dynamics control system) sõiduki dünaamiline kontrollsüsteem, mis alates 1997 sai tuntuks kui ESP® (Electronic Stability Program)

ESP  (Electronic Stability Program): Audi, Bentley, Chrysler, Dodge, DaimlerChrysler, Jeep, Ford, Citroën, Hyundai, Kia, Lamborghini, Mercedes-Benz, Opel, Peugeot, Renault, Saab, Seat , Škoda, Smart, Suzuki, Volkswagen

ESC (Electronic Stability Control): Hyundai , Škoda, Fiat, Kia

VDC (Vehicle Dynamic Control): Fiat, Alfa Romeo, Nissan, Subaru

IVD (AdvanceTrac and Interactive Vehicle Dynamics):  Ford

VSA (Vehicle Stability Assist): Honda, Hyundai

VDIM (Vehicle Dynamics Integrated Management): Lexus, Toyota

DSC (Dynamic Stability Control): Mazda, BMW, Jaguar, Land Rover, Mini Cooper

ASC+T (Automatic Stability Control plus Traction) oli kasutusel enne ESC-d. Süsteem takistab veorataste kaapimist kasutades MSR-i.
MSP (Maserati Stability Program) Maserati

Tööpõhimõte.
ESC aitab autot teel hoida üksikute rataste pidurdamisega. Sellega aitab süsteem vältida üle- või alajuhitavust.
Näiteks alajuhitavuse puhul pöörab auto vähem kui rooliratta asendist tuleneks. Sellises olukorras pidurdab ESC sõiduki tagumist kurvi seespoolset ratast.
Ülejuhitavuse puhul auto pöörab rohkem, kui rooliratta asendist tuleneks ning selle vähendamiseks pidurdab süsteem kurvi välispoolset esiratast.

 ESC arvestab auto kiirust, rataste pöörlemissagedust ning rooli pöördenurka, mille põhjal arvutatakse välja soovitud sõidusuund. Soovitud sõidusuunast erinev liikumine fikseeritakse külgkiirenduse anduriga, mis fikseerib auto liikumise külg ees ja pöörlemisanduriga, mis fikseerib pöörlemist ümber auto vertikaaltelje, mis annavad auto tegeliku liikumissuuna. Kui soovitud sõidusuund erineb tegelikust sõidusuunast rakendub tööle ESC. 

TSA (Trailer stability assist) järelhaagise stabiilsuskontroll.
ESC elektrooniline stabiilsuse kontrolli lisafunktsioon, mis tuvastab haagise ebastabiilsuse. TSA üritab kompenseerida haagise libisemist kas sõiduki pöördemomendi vähendamise või sõiduki ühe ratta pidurdamisega. ESC ilma TSA-ta ei suuda korrigeerida haagise mõjusid ega haagise liikumist. TSA süsteem saab aru, kui haagis pole taga stabiilne sest sõiduki tagaosa hakkab pendeldama         külgede suunas. TSA reageerib vastavalt ühe ratta pidurdamisega, et saavutada stabiilne olukord. Juhul, kui sõiduki kiirus on liiga suur ning rataste ükshaaval pidurdamine ei vii soovitud tulemuseni vähendab süsteem sõiduki kiirust. 

TPM  (Tyre Pressure Monitor) ka TPMS (Tire Pressure Monitoring System) Kasutatakse sensoreid ventiili küljes rehvi sees. Sensorid edastavad informatsiooni rehvirõhu kohta, mis vea puhul kuvatakse displeil.

 EPS  (Electronic Power Steering) Elektriline roolivõimendi. Erinevalt pumbaga töötavast roolivõimendist kasutatakse EPS puhul elektrimootoreid, mis vajadusel toimivad roolivõimendina.  Aitab vähendada kütusekulu, kuna pump töötab pidevalt, EPS aga vaid vajadusel. Arvutipõhisel juhtimisel saab EPS-süsteemi programmeerida paljude erinevate süsteemide jaoks. Nt automaatsed juhtimiseks parkimisel või sõiduraja hoidmisel.

HHC (hill hold control) nimetatakse ka Hill-Holder, NoRoL  
HHC võimaldab kallakult startida ilma käsipiduri kasutamata.. HHC aktiveerub automaatselt, kui nõlva kalle on suurem kui nt  5%. Kui juht vabastab pärast nõlval  peatumist piduripedaali, hoiab HHC rõhku pidurisüsteemis mõned  sekundid, mis võimaldab kohalt liikuma hakata kartamata auto tagasiveeremist. HHC saab ESP güroandurilt info, et esiots on kõrgemal. Seejärel kasutatakse ABS andureid et lukustada pidurid ning sõiduk ei vaju tagasi. 

DSG käigukast  (direct-shift gearbox)
Manuaalne käigukast, mille käike lülitatakse sisse automaatselt. Kasutatakse kahte arvutiga juhitavat sidurit.  Üks sidur on paaritutele käikudele, teine aga paariskäikudele. Selline süsteem võimaldab kiiremat ning sujuvamat käiguvahetust sest ühe siduriga lastakse ühte käiku lahti ning samal ajal teise  siduriga võetakse juba järgmine käik külge. 

AUC (Automatic recirculated-aircontrol) AUC jälgib, et välisõhus olevad kahjulikud ained ei satuks salongi. Kui süsteem tuvastab välisõhus kõrge kahjulike ainete sisalduse (nt vingugaasi, lämmastikoksiidi), lülitatakse salongi ventilatsioon ajutiselt siseringlusesse. Kui välisõhu saasteainete konsentratsioon on vähenenudlülitub süsteem automaatselt välisõhu sissepuhumisele 

SRS (Supplementary Restraint System) SRS tähis viitab asjaolule, et turvapatju kasutatakse täiendavalt lisaks turvavöödele, mitte aga eraldiseisva turvaelemendina.